Kuhu kadus Kirsi? Kas sul ikka kompass on?
Võistlusest on möödas juba kuu aega ning on aeg rääkida muljetest. Kõigepealt... ma vist alustan kõiki postitusi tänusõnadega. Sellelgi korral pole teisiti. Alguses, kui ma blogiga üldse alustasin, siis mõtlesin, et ah niikuinii keegi seda eriti lugema ei hakka, sest minu eesmärk polnud ka eriline blogija olla. Just seetõttu, et tänapäeval see blogimine kaldub kuidagi sinna printsesside ja suunamudijate (naljakas sõna ikka meie keeles välja mõeldud) teema alla rohkem. Ja mina ei taha kohe kindlasti sinna kategooria alla end liigitada. Minu eesmärk on lihtsalt inimesteni tuua triatlonitreeningute telgitagused. Mõtlesin, et triatlonist kirjutamine on vähe teistmoodi kui kortsudevastastest kreemidest muljetada. See on üsna uus spordiala siin Eestis ja ka veidi mehisem, seega on lugemine mõlemale sugupoolele sobilik ning ka lihtsalt asjast huvitunutele. Nüüd tuleb aga välja, et lugejaid lihtsalt tuleb kuskilt kaevude põhjast juurde ja ma olen 'sunnit...
